Ma olen piparkookide suhtes väga valiv. Üldiselt ma armastn seda tainast rohkem kui piparkooke. Tavaliselt ostan ma enne jõule paki või kaks tainast ja siis söön selle ära. Neeme pakkus veel, et šikim oleks ka laiali rullida ja siis vormidega figuurid välja lõigata ning siis ära süüa. Äkki glasuuriks ka veel enne? Mkm, see on juba liig.
Seega siis piparkookide suhtes olen valiv ja nüüd tänu Triibikule sain teada, et Marmitoni omad pidid olema kõige paremad. Ma siis Jõuluõhtuks ostan paki neid. Muidugi juhul, kui ma need ära tunnen.

Minu sisemine naine

What the f...!?, tahtaks kohe hüüda nende kirjade peale, mis mu meilposti on hakanud imbuma.
Keegi mulle tundmatu naine on maeitea kust saanud mu e maili ja lisanud mingisse listi, kust ma saan regulaarselt kord nädalas kutseid kummalistele kokkusaamistele.

Kirjad algavad lausega
"Kutsun teid võtma aega endale ja tulema mõnulema naisenergiatesse" ja
"Riietus vali mugav ja Sinu seesmist naist toetav".

Selline jaburus kisub kohe suu naerule, aga kui neid kirju tuleb iga nädal, siis enam varsti pole naljakas.

Mina, kes ma pole eluski käinud pediküüris ja kaks korda elus maniküüris, olen küll viimane, kes läheb sisemist naist toetama. Ometi ma ei arva, et ma pole naiselik. Ma lihtsalt ei vaja selle siemise naise toestamist sellist tegevustega. Ma pigem hoian selle pealt raha kokku ja ostan omale veel ühe paari kingi. Ma muide lugesin kokku, et mul on rohkem kui 15 paari kingi ehk siis rohkem kui Evelin Sepal. Haaa!
Juuksuris ma muidugi käin tihti. Seega mu sismine naine vajab üsna vähe toatamist- mees, kingad, juuksur ja nagu rohekm polegi.

Sellega meenus mulle võrratu näidend "Meeste varjupaik", kus selgitati, et meestel on hobid, aga naistel on selle asmel nende sisemaailm, millega tegeleda.

"Töötoas sukeldume naispooluse sisemaailma energeetikasse praktiliste harjutuste kompleksidega...."

Appi, ma saan tõsise kompleksi seda lugedes. Kui ma seda kõike rumalaks pean, äkki ma polegi naine?

Lapse täiskasvanuks saamisel on üks häid omadusi see, et ei pea päkapikutama. See on ikka üsna vastutusrikas ja koormav ülesanne.
Nüüd kui laps oma elu peal, saab päkapikutamisega ka ise hakkama. Mitt, et pikud enam ei käi. Ohhhoo, käivad küll, aga ilma minu kaasabita. Tudengineiud kahepeale saavad hakkama. Ikka vastastikku. Ma olen nii aru saanud.
Vat kus harjumusel on jõud. Traditsioonid on muidugi toredad ja, mis seal paha on kui tahetakse mingit osa lapsepõlvest kinni hoida.

Täitsa huvitav on mõelda, kauaks seda päkapikutamise huvi veel jagub?

"Noh kas oled nüüd rahul", peaks ma endalt küsima.
"Said omale kõlava nimega diagnoosi nagu Polkovniku lesk".
Iliolumbaar ligamendi rebend või venitus. Kõlab ju uhkelt!
Ei tea kuidas see rebend võiks ladina keeles olla?

Mõni inimene kohe ei saa tavalisi haigusi põetud. Ikka on vaja midagi sellist, mida iga arst ära diagnoosida juba ei suuda. See on nüüd neljas diagnoos ja ma loodan, et lõplik. Igatahes see sobib paremini kui eelmised.

Muidugu ma ei tea kas see diagnoos mu 9 kuud kestnud piinad ka lõpetab, kuid nüüd ma tean täpselt milliseid liigutusi ma ei tohi teha ja millised harjutused aitavad mul terveks saada. Enne vehklesin ka, aga läks aina halvemaks.
No ja muidugi elastikside. Lihtne kuid geniaalne. Nagu mulle see ümber puusade tõmmati, läks kohe kergemaks. Jumal küll, miks keegi varem selle peale ei tulnud?

läkk nagu lämmepuu..

Kallid elukutselised tõlkijad! A i d a k e!

Palun tõlkige mulle, mida Lembit Remmelgas on juba tõlkiud, aga mina ikka aru ei saa. Jutt on Karel Capeki raamatust "Aedniku aasta", kus ühele lehele on tõlkija suutnud välja mõelda neli ä tähte sisaldavat tundmatut sõna.
Need on läkk, lämmepuu, räik ja nälbitud. Kahest viimasest on veel võimalik aru saada. Seal võiks sama hästi olla "jäik" ja "näritud", aga see lämmepuu ja see läkk.

"... et meil oleks inglise muru, roheline nagu piljardikalev ja tihe nagu Pärsia vaip, haljasala ühegi veata, rohuplats nagu samet, läkk nagu laud."

"...paljal põllupeenral vanaeit kiitsaka kitsega, kes järab lämmepuud või tenniseplatsi võrku."

Katariina, Triibik....!

dopingus(k)andaal

Argo Ader imestab kurvalt Ringvaate saates, et kuidas see dopinguaine tema sisse sai.
Ma pakun, et suure tõenäosusega ikka suu kaudu.
Kui ma laps olin, siis minu vanaema ütles mulle tihti, et pane suu kinni, süda jahtub ära. Argo vanaemal on siin tegemata töö. Argo hoidis suu lahti ja dopinguaine lipsas sisse.

Inimese viirus

Kunagi rääkis mu juhendaja ja bio-geo teaduskonna dekaan Simisker loo, et keegi tudeng oli kirjutanud veenva essee teemal, et inimene on tegelikult viiruse valguline kest (kapsiid).
Minuarust on see jube geniaalne mõte.
Samuti nagu see, et Lenin oli tegelikult seen. Mäletate seda lugu?

Postitus on ajendet Arko Oleski esseest "Looduse tüütu kroon" tänases A&K-s.

PÖFF

Praegu öeldi PÖFFi saates, et päeval on mõned seansid hundi hindadega. Hundi hind on 40 Eeki.
Mittehuntidele 75 eeki.
Tavai kõik hundid nõudke õiglast hundi hinda!