Murakal

See juhtus juba juuli keskpaigas, kui me murakal käisime. Üks murakavärvi liblikas tuli marju üle lugema. See võis ka olla muidugi murakahaldjas.

Folgilt ostetud liblikamäärajast aga selgus, et ta on TÄPIK. Täpsemaks määramiseks oleks pidanud juba tiiva alla vaatama.

Murakasaak jäi aga eelmise aastaga võrreldes kesisemaks.

Europeade Tartus 21-24.juuli

Käisime Europeade lõppkontsrdil. Väga armas oli. palju toredaid rahvariideid. Rahvariided on mind lapses saati köitnud. Mitte ainult Eesti omad. Neid ju on nähtud küll. Lapsena tantsupidudel käies ma ootasin ikka kannatamatult, milla vennasrahvad esinema hakkavad ja minu edetabelit juhtisid alati aserbaidzaani naised. Nad ju meenutasid printsesse oma kleitidega.
Ega seekord ka pettuma pidanud. Oli maid ja rahvaid, keda kunagi varem näinud polnud. Juuresoleval pildil on Taani memmed ja taadid. Vot jah... just. Üks tähelepanek tekkis küll. Nimelt põhjamaade rahvatantsijate seas ikka naljalt alla 65 aastast ei leidnud. Tundub, et Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes on rahvatants vanavanemate hobi. Sellest ka tantsude tempovalik, selline eakohane. Noh et süda väga puperdama ei hakkaks. Tore ikka.
Teine võluv seltskond oli minu arust Shoti "keskealiste tantsuklubi". Milline pöiasirutus! Naistel nagunii, aga just keskealistel õllekõhuga meestel. Jalas sellised paremat sorti võimlemissussikesed.
Samal ajal kõigil tantsijatel võluv-kelmikas naeratus näol (võimalik, et wisky joomisest) ja saateks mängis muidugi ehtne Shoti torupill.

Kuigi ma teistele Europeade üritustele ei jõundud, jäi mul lõppkontserdi põhjal üritusest väga hea mulje. Järgmine on Itaalias Padovas. Miks mitte ise osa võtta?

Kindlustusseltskonna laul

Kindlustusseltskond võib nüüd rõemsaste laulda:

Karistagem Eesti rahvast kolmekordse maksuga,
sest et Eesti rahvas vahest paneb ikka matsu ka
ühine meil olgu püüe ühisraha karmaga
kostku võimsalt meie hüüe
"Eesti, Eesti, äga sa!"

Sel aastal on ilmataat olnud armuline ja meie kilpleht on saanud rahus õitseda, külma ilma võtmata.

Taevaisa hoolitseb selle eest, et ümbrus puhas ja valge välja näeks, valgendades vahepeal hallitama kippuvaid lumehangi järjekindlalt.
No näis, kui kaua ta jaksab. Varsti on ikka läbu majas. Haaaa!

Tead sa - toomingate aeg läks liiga ruttu
tead- ma tahan seda aega tagasi...

Niimoodi laulab Jää-äär 2009. Ma ikka imestan kui häid plaate on müügil, millest midagi ei räägita. Plaadi nimi on öö on öö.
Mõtisklesin nende I.Hirve sõnade üle. Kas on võimalik, et kui toomingate ja sirelite õitsemise aeg kestab 5 kuud, kas siis peaks tüütuks minema? Vaevalt küll.
Aga kuidas kõlaks selline luuletus:

Tead sa - talveaeg läks liiga ruttu
tead - ma tahan seda aega tagasi.

Kõlab õudsalt või isegi provokatiivselt. Ebaloomulikult.

Küll mind tüütab ära üks ja seesama vaade aknast 5 kuud järjest. Kohe saab 4 kuud täis ja ega aprillis ka kohe veel kõik haljendama löö. Ainult see lumi, mis detsembris oli kohev ja valge on nüüd "old and gray" või on hoopis jää. Eriline vaheldus küll.

Vanarahvas ütleb, et palju head paha on.
Kas iluga saab liiale minna? Sõltlaseks hakata? No ja siis. Ma ei saa sellest vanarahva moraalist aru.

Jaapan on kaugel

jaapan on kaugel
jamade jaoks pole ju
jaapanit vaja